30 meetrit vorsti

Vorstide tegemisest olen siin  ja siin ennegi kirjutanud, nii liha- kui kartulivorstidest. Kuigi grillimishooaeg 

on läbi, ei tähenda see, et vorsti ei võiks teha, pigem vastupidi, jõulud lähenevad kohutava kiirusega ja vorstid on jälle aktuaalsed. Olgu need siis veri-, tangu-, liha-, või kartulivorstid - isetehtud on ikka hästitehtud.

Kuna vorste sai tehtud üheksat eri sorti, ei hakka ma siinkohal kõiki retsepte kirja panema, pigem kordan üle mõned põhitõed, mida järgides vorstitegu alati õnnestub.

Soolikad - neid saab nii turult osta kui internetist tellida. 

Üks 15 meetrine pakk mahutab ca 10 kg täidist.

Kui kõike korraga ära ei kasuta, säilivad soolikad soola sees kilekotis tavakülmkapis ca aasta, uuesti külmutada ei ole vaja.

Ära topi vorste liiga tihkelt, see hoiab keetmisel/grillimisel ära lõhkemise.

Kui teed vorsti kartulist või taisest lihast, võiks rasvasemat liha olla 20-30%, kasuta erinevaid rasvasemeid tükke, seakõht, soolaliha, suitsupõsk jne.

Kartulivorstid tuleb ka ära keeta, grillvorstide puhul see ei ole otseselt vajalik, aga võib, maitse tuleb teistsugune. 

Kui kartulivorstidel kartulimass peale hakkimist sõelal ära pesta, jäävad vorstid ilusamat värvi.

Sügavkülmas säilivad kõik vorstid hästi, kui tahad neid aga tavakülmas pisut pikemalt säilitada, ära pane sibulat.

Eksperimenteeri - keeda, ära keeda, grilli, tee ahjus, suitsuta, hauta tomatikastmes, kasuta erinevaid lihasid - siga, veis, kits, põder, kana, kalkun, part.

Mängi tekstuuridega, haki peenemalt või jämedamalt, kasuta hakklihamasinat, riivi jne.

Mängi maitseainetega, värskes ürdid, kuivatatud ürdid, piprad jne.

Ühine vorstitegu on muidugi ka suurepärane sotsiaalne ühisüritus mis kõigile meeldib.

Paar retsepti ka

Jaagu kitsevorst

1.2 kg hirvetalle tailiha, kelmetest puhastatud

1  kg kartulit

1/3 seakõhtu juurde

0,3 kg mugulsibulat

1 sibul

pea küüslaauku

10 jalapenot

soola

pipart

3 supilusikat endale meeldivat äädikat

mehe peotäis kappareid

peotäis rohelist - vorstirohi, tüümian, salvei, rosmariin

Jaagu kartulivorst (ei ole klassikaline, on interpretatsioon)

kilo kartuleid

2 suurt porgandit

0,3 kg mugulsibulat

pea küüslauku

5 tšillit

peotäis rohelist - vorstirohi, tüümian, salvei, rosmariin

soola

pipart

1 suur punane sibul

Nii näebki välja 30 meetrit vorsti

Sildistamine on oluline kui vorste on 9 sorti, pildil kits ja kalkun

Siga (vorst, mitte Mart)

Kana

Lammas

Vorstimasinate hinnad algavad kuskil 50 eurost, edukalt töötab ka plastpudelist lõigatud lehter ja puupulk. Samuti on elektrilistel hakklihamasinatel vorstiotsik olemas.

Küpsetatud seakoot

Tegu ei ole retseptiga vaid pigem meeldetuletusega et peale filee ja karbonaadi on loomadel ka teisi häid tükke. Kui kokku satuvad korralik tooraine ja esimene lumi, siis lööb selline vana hea toit silma särama küll. Kindlasti tuleks ka ära vaadata see lõiguke multifilmi.

Internet on täis erinevaid retsepte perfektse koodi valmistamiseks ja neid viise ongi kindlasti mitmeid, mis viivad ühtmoodi hea tulemuseni. Mina teen nii lihtsalt kui võimalik ja maitsestan tagasihoidlikult.

Soovitan teha nii:

Võta korralik tagakoot ja lõika kamar pisut katki, kas ruudud, triibud või muhu muster, see on puhtalt maitse asi, oluline et maitseained kohale jõuaks.

Tee uhmris pasta õlist, soolast, piprast ja peast küüslaugust ja määri koot sellega kokku. Pane koot hautamispotti, vala lisaks tass vett, kata kaanega ja pane 250 kraadisesse ahju. Alanda kuumus kohe 140 kraadini ja unusta koot neljaks tunniks. 

Siis võta potil kaas ära, tõsta kuumus 230 kraadini ja küpseta kuni kamar on pealt krõbe. Võib kasutada ka ainult ahju ülemist kuumutuselementi/grillrežiimi, olenevalt ahjust. Valmis ta ongi. Praeleemest saab hea kastme kui sinna hakitud sibulat lisaa ja pisut kokku keeta. 

Variant 2 - pane koot külma veega keema, riisu vaht, siis lisa keeduvette päris julgelt soola, pipart, loorberit, terve sibul ja porgand, keeda tasasel tulel ca 2h, võta potist välja, lõika kamarasse muhu muster ja pane praeahju, 190 kraadi ja pöördõhk, tunnike või kuniks koot on pealt ilus ja krõbe. Valmis.

Juurde sobivad hästi hapukapsad, mina ostan Uus-Kongo talu omi ja hautan õunamahla ja tumeda õlle segus kuhu lisan ka paar lusikatäit mett. Lihtne ja tõhus külma ilma toit.

Korraliku koodi leidsin Märjamaa lihapoest. Samuti on koote alati turul.

Ketšup

Ketšupi ajalugu on igati huvitav lugemine. Poekauba hulgas on saadaval nii puhast kulda kui ka täiesti kummalisi tooteid, millede maitse ja koostis võtavad olenevalt tootest kas õlgu kehitama või lausa judisema. Minu lemmikuteks on Bulgaaria tooted, sellised vanakooli maitsega. Kui aga tomatiuputus ootamatult jälle kätte jõuab, saab neist keeta kõikvõimalikke möginaid, sealhulgas miks mitte ka ise ketšupit teha. Piiriks ainult keetja maitse-eelistused ja fantaasia.

Mina tegin nii:

2 kg tomateid

0,5 kg mugulsilbulaid

2 pead küüslauku

3 prisket tšillikauna

suur peotäis peterselli ja koriandrit, (mina panin ka pundi leeskputke, seda vist kõigil ei ole võtta)

5 spl 30% äädikat

3 spl pruuni suhkrut (näiteks toorroosuhkrut)

purustatud musta pipart
soovi korral suts kaneeli

soola

Kõik toorained puhastada ja hakkida, (mina tomateid ei koori, ei näe mõtet), siis paksu põhjaga potti ja madalal kuumusel podisema.
Kui segu on paksenenud, siis sauseguriga ühtlaseks ja veel vaikselt podiseda lasta kuni soovitud paksuseni. Timmida maitsed paika, vajadusel maitseaineid lisades. Tõsta steriliseeritud purkidesse/pudelitesse ja kaaneta. 

Avatud talude päev

Nagu eelmisel, oli ka sel aastal meeleolukas pühapäev, mil sai näha et kõigest hoolimata keeldub maaelu välja suremast. Sel aastal väisasin Pärnumaa talusid, sai proovida siidrit, kätt harjutada vorstitegemisel, näha linde-loomi, kuulata muusikat. 

Tundub et sel aastal olid ka talud paremini ette valmistunud ja enam ei pungitanud pererahvas ehmunult silmi kui eeldatava mõnekümne inimese asemel oli järsku õue peal väiksemat sorti laulupidu, mille külastajad ronivad iga nurga taha ja küsivad mitte just kõige targemaid linnameheküsimusi.

Igatahes on tore et huvi paistab olevat vastastikune, väiketootja tahab jõuda otse lõpptarbijani ja lõpptarbija on nõus kasvõi korragi aastas väiketootja juurde sõitma. Minu puhul asi töötab, ostan siiamaani eelmisel aastal külastatud ürditalu tooteid. Usun et sellistest üritustest saab alguse nii mõnigi koostöö. Mis muud kui soovida talupidajatele jõudu ja kutsuge ikka järgmisel aastal ka külla.

P.S Mida rohkem infot on talude päeva kodulehel iga talu kohta eraldi, mis kell mis toimub, seda paremini külalised planeerida saavad. 

Tori Jõesuu siidritalu siidrid ja Vorstiwabriku lihakaup

Mardi mögin

Ega kaks kolmandata jää. Enne on Mart siin figureerinud suurepäraste paella ja kitseretseptidega. Tegu ei ole siiski koolivend Mardi jutu stenogrammiga, vaid tema suurepärase grillkastme ehk salsa retseptiga, mis sobib nii grillvorsti-, liha-, kui kalakõrvaseks.
Etteruttavalt olgu kohe öeldud, et ei tasu heituda tšillikogusest, kinnitan et kaste ei ole sugugi nii äkiline kui arvata võiks, sidruni- ja apelsinimahl neutraliseerivad enamuse teravusest ja jätavad alles pigem mõnusa särtsu.
Haki tšilli, nii 5-6 tk.
Riivi ühe sidruni koor, ainult kollane osa.
Pigista ühe sidruni ja poole apelsini mahl, peaks katma tšilli.
Haki till, koriander, petersell ja roheline sibul koos mugulatega, tunde järgi kogus, aga selline kuhil ikka.
Haki sisse päikesekuivatet tomatid (võid koos õliga panna).
Lõpuks vala õliga üle, peaks tulema selline paksem kaste. Üldjuhul sobiv suhe 1 osa sidruni/apelsinimahla ja 3 osa õli, aga tee maitse järgi.
Siis veidi soola ja värskelt jahvatet pipart (toob maitsed esile).
Sobib hästi nii grillitud kala, (mida ei pea küpsetades siis maitsestama) vorstide kui grill-liha ja värske salati peale. Selline mögin siis Mardilt. A jutt on tal mõistlik.

Rabarber, angervaks, põdrakanep

Jätkan audiopostitusega, mille ERR ja Meelis Süld on kenasti purki pannud.

Suvi ilma Vikerraadio ja väliköögita ei ole suvi.

Kui juba kassipilt blogis olemas on, ega siis lillepildid tulemata jää. Mis saab sirelitest, selgub aga viimasel pildil.

Tulbid ostsin Hollandist, Keukenhofi aedadest

Valmib sirelisiirup. Idee Kristelilt. Kasutada kavatsen limonaadi tegemiseks, mohitosse, margaritasse, caipirinhasse jne

Räim on tegija

Nii ongi. Räim on tegija. Sedakorda audiopostitus, rahvusringhäälingu poolt intevjueeris Meelis Süld.

Kuulata saab siin. 

Millalgi peab ju esimene kassipilt ära tulema. Õnneks ütles Mari-Liis selle kohta järgmist - Priit, pole põhjust oma imidži pärast muretseda - see ei ole kassipilt, täiesti korralik räimefoto ju.

Kas pannkooke on lihtne teha? Jah, kui retsept on hea.

Ei ole, vähemalt minu jaoks ei ole see alati lihtne olnud. Olen pigem hommikune omleti kui pannkoogisööja, on aga läinud niimoodi, et olen teinud viimasel ajal mitmeid pannkoogihommikuid suuremale seltskonnale.

Seega tekkis ka vajadus leida parim retsept õhukeste ülepannikookide tarvis, mille sisse oleks mõnus täidiseid rullida. Et ei oleks nätkse, liiga paks, liiga õhuke, jne, jne.

Selle sisuliselt täiusliku retsepti ma ka õnneks leidsin - Mari-Liisilt, kes selle omakorda kuskilt ajakirjast leidis. 

Soovitavalt tuleks ära unustada ka igasugune gluteeni-, laktoosi- ja muu moodne talumatus (vabandan ette nende mõnesaja Eesti inimese ees, kes päriselt on talumatud) ja kasutada nisujahu, mune, võid, piima jne, et oleks ikka nagu päris. Alltoodud kogustest tehtud kooke ma kokku ei ole lugenud, aga jätkub ilusti ca 20-le.

1kg nisujahu

10 muna

2,5l piima

5tl suhkrut

1tl soola

100g sulavõid

Sega jahu soola ja suhkruga, seejarel sega sisse lahtiklopitud ja piimaga segatud munad, lõpuks sulavõi. Kui on aega, lase taignal tunnike seista, kui mitte, prae kohe kuumal õlisel pannil õhukesed koogid. Serveeri meelepäraste täidistega. 

Igale maitsele midagi - erinevad moosid, kohupiimapasta-soolaforell, kohupiimapasta-suitsulõhe, riivjuust-majonees. Lisaks maitseroheline ja karulaugupesto. 

Karulauk ootamas pestoks saamist.

Kasevete aeg

Alustan muusikasoovitusega, milleks on loomulikult Singer-Vinger ja Kasevete aeg. Kõlas teine Rock Cafes nende 30-ndal juubelil siiamaani hästi.

Nüüd aga kaseveest. Rääkisin ka rahvusringhäälingus sellest, seega ümber kirjutama ei hakka, mainin  ainult ära, et olge siis kevadel mahla lastes, karulauku korjates jne, ikka vastutustundlikud ja loodusest hoolivad, et kõiki neid kevadrõõme ka edaspidi jätkuks.

Pisut vahuveini- või siidripärmi ja viinamarjasuhkrut ja nii ta käima läheb. Siis ilusatesse pudelitesse, natuke veel suhkrut ja tuleb ka mull sisse. Taustal laagerdumas ipa, mille nimi on inspireeritud tuntud popplaulust:)

Hipsteripissist ja isetegemisest

Lugesin Vello Nelikendkaks jutukesi hipsteritest ja ei saa jätta tsiteerimata - "Vaatasime veidi eemalt, kuda peahipster võttis oma prillisanga sisse ehitatud pardatšokist Albert Einsteini tsitaadikujulise pudeliavaja ja tegi kõigil õlled lahti."

Lähemalt siin ja siin. Jutud on muhedad, mind ajavad naerma küll. Nüüd aga asja juurde, pean nimelt tunnistama et oleme väiksema seltskonnaga alates eelmisest sügisest pea kümmekond korda ise õlut teinud. Seda korralikku, mitte kontsentraadist vaid klassikalist, koostiseks vesi-linnased-humalad-pärm. Oleme teinud nii pilsnerit kui alet, nii ipat kui saisoni. Varustuseks siis 50L Braumeister tark programmeeritav keedukatel, mis oskab ise aega ja temperatuure sättida ja pumpab vett läbi linnaste. Samuti veel pump ja väike aga võimas plaatjahuti virde kiireks jahutamiseks. Kääritusnõud ja säilitusvaadid, külmkapp ja veel nipet-näpet. Detailidesse ma laskuma ei hakka, kes ei ole õlut teinud, see ei saaks aru ja kes on teinud, tahaks rohkem detaile ja retsepte. Tooraine on siiamaani tulnud pruulimine.ee poest. Saada aga retsept ja kahe päeva pärast jahvatatud linnased käes. Lihtne ja mugav.

Oma jutuga tahan aga jõuda sinnamaani, et iga isetehtud õlu on mulle maitsenud. Oleme ka olnud suhteliselt konservatiivsed ja võistlust mille võidab kõige mõruma ipa tegija, ei ole korraldanud. Mägrakust ja lambapabulaid ka ei ole kasutanud. Hipsteriks muutumast takistab mind edukalt minus elav korporant, mis ei luba õllega napakaid katsetusi teha. See ei välista aga loomulikult mõistlikku eksperimenteerimist ja nagu öeldud, iga tegu on maitsenud hea. Suurimaks plussiks on aga õlleteoga kaasnev seltskondlik aspekt, degusteerimine, targutamine, muretsemine, üle mõtlemine, rõõmustamine ja rahulolu. Tehtagu õlut!

Pildil nimetu, aga hea punane õlu.

Pisut eksperimentaalkulinaariat - praetud pullimunad

Olen sarnast kraami aeg-ajalt söönud, ise teinud aga kõigest mõne korra. Põhjuseks enamasti toorainepuudus. Seega - kui munad turuletis - ära kõhkle, osta ära.

Nende delikaatsete elundite valmistamiseks on retsepte hulgi, enamasti on mindud siiski lihtsat ja õiget teed, pannile ja valmis. Pisut eeltööd on ka vaja. Esiteks eraldada, (see jäägu professionaalidele), siis puhastada, marineerida, soovi korral paneerida ja lõpuks praadida. 

Mina tegin nii:

Munad viieks minutiks keevasse vette, siis külma vette jahtuma, siis kelmest puhastada, protsess ise on nagu muna koorimine ikka, ainult noa abil ja meenutab rohkem nülgimist. Seejärel tuleb munad viilutada, soovitavalt austusega eelneva kandja vastu, nii 1,5 cm paksusteks viiludeks ja panna marinaadi. 

Marinaad võib olla valmistatud erinevalt, vastavalt fantaasiale, minul oli alljärgnev:

worcestershire kaste

sojakaste

dijoni sinep

laimimahl

suhkur

must pipar

tume õlu (hetkel oli avatud Põhjala Öö, läks see)

Tunnike marinaadis ja siis pannil kõrgel kuumusel õlis kiirelt pruuniks praadida ja suupiste valmis.

Süüa aupaklikult eelnava kandja suhtes. Olgu ka ette ära öeldud, et tekstuur ei pruugi kõigile sobida, samas huvi pärast proovida tasub ikka.
Muusikasoovituseks lugu mis maakeeli kõlaks - anna mulle see banaan!